Suur Siire
Maailm on hädas
Ka pandeemiata.
Lühinägelik on öelda, et Eesti oma väiksuses ei saa midagi mõjutada ning et meid see ei puuduta. Piisab, kui vaadata Ida-Virumaale ja küsida: kas põlevkivisõltuvus on planeedi, Eesti või maakonna elanike jaoks ainuke ja tõesti parim võimalus ka mõnekümne aasta pärast? Äkki suudame ka midagi muud välja mõelda…
Mõtestame lääneliku tööstusühiskonna arengut viimase 250 aasta jooksul kui Esimest Suurt Siiret (ingl k Deep Transition). Selle käigus kujunesid välja ühiskonna vajadusi – toidu, energia, tervishoiu, hariduse, liikumise jms järele – rahuldavad sotsio-tehnilised süsteemid. Suure Siirde raamistikus tegeleme analüüsiga, kas ja kuidas avaldub Esimese Suure Siirde lõppemine ja Teise algus. Kas ja kuidas pöörata ühiskondi nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt kestliku arengu rajale?
1. lähtepunkt
Sotsio-tehnilised süsteemid ja siirded
Ühiskonda saab vaadata ja uurida eri viisidel. Meie vaatleme ühiskonda kui omavahel tihedalt seotud sotsio-tehniliste süsteemide kimpu. Süsteem on terviklik, ennast taastootev üksus, mis rahuldab mingit ühiskondlikku vajadust. Antud projekti raames keskendume energia-, transpordi- ja sidesüsteemidele.
Sotsio-tehnilise süsteemi osad
Sotsio-tehnilise süsteemi moodustavad erinevad tehnoloogilised ja sotsiaalsed osad. Näiteks maismaatranspordisüsteemi keskmes oleva autoga sõitmiseks läheb muuhulgas tarvis teedevõrgustikku ja tanklaid (teadus ja tehnoloogia) ning tuleb järgida teatud reegleid (regulatsioonid ja eeskirjad). Autode tootmine ja turustamine moodustavad omaette majandussektori kindlapiirilise nõudlusega (ärimudelid ja turg). Auto on osa meie igapäevastest tegevustest, näiteks töölkäimine või laste trenni viimine (argielu ja kasutajapraktikad). Samuti räägib iga auto omaniku kohta erineva loo (kultuur ja sümbolilised tähendused).
Sotsio-tehniliste süsteemide muutumine
Sotsio-tehnilistele süsteemidele on omased pidevad seesmised muutused, kuid üldjuhul kulgevad need üsna ennustatavas suunas. Nii näiteks on uued automudelid natuke turvalisemad või veidi väiksema kütusekuluga.
Ometi teame tänu ajaloolistele õppetundidele, et aeg-ajalt võivad süsteemides toimuda suuremad nihked, mille käigus kujundatakse süsteem ümber nii tehnoloogilises, majanduslikus, poliitilises, kultuurilises kui argielulises mõõtmes. Sellist sündmust nimetatakse sotsio-tehniliseks siirdeks.
Sotsio-tehniline siire toimub kolmel tasandil kulgevate protsesside koosmõjul. Nendeks tasanditeks on süsteem, maastik ja nišš (vt selgitusi joonise alt).
Sotsio-tehniline siire joonis
Süsteem: valitsev viis asjade tegemiseks (nt transpordisüsteem, mida iseloomustavad suuresti bensiinimootoriga autod ja eratransport)
Nišid: tehnoloogilised (nt elektriauto) ja sotsiaalsed innovatsioonid (nt sõidujagamine, ökokogukonnad), mis pakuvad valitsevale süsteemile alternatiive
Maastik: surve väliskeskkonnast, mis loob soodsa pinna muutusteks (nt kliimamuutused, üleilmne majanduskriis, Pariisi kliimakokkulepe)
Siirde toimumiseks on tarvis kolme asjaolu kokkulangemist: 1) maastikusurve avaldab valitsevale süsteemile survet; 2) süsteem pole suuteline väljakutsele oma vahenditega vastama; 3) see loob soodsa pinnase uute niššide esiletõusuks
Uuri edasi
2. lähtepunkt
Arengusööstud ja tööstuslik modernsus
Alates 18. sajandi lõpust on tööstusühiskond kujunenud läbi viie, 40-60 aastat kestva arengusööstu. Iga arengusööstu keskmes on kindlad ressursid, tehnoloogiad, tööstused, tootmisviisid, poliitikad ning ideoloogiad (vt. joonist). Iga arengusööst saab alguse üksikutest niššidest, kuid mõjutab lõpuks paljude eri süsteemide toimimist.
Näiteks ühendas Henry Ford 20. sajandi hakul mitmed olemasolevad ideed, pannes aluse autode masstootmisele. Arengusööstu käigus liikus see põhimõte 1920ndatel teistesse süsteemidesse ning nüüd domineerivad meie argielus ühetaolised tarbekaubad, keskkonnad ja teenused.
Iga arengusööst tõi endaga kaasa ka uskumusi, reegleid ja käitumisviise, mis said aja möödudes kõigi tööstusühiskondade osaks. Seda kogumikku nimetame tööstuslikuks modernsuseks. Nii näiteks palkas Friedrich Bayer 1874. aastal esimese doktorikraadiga keemiku, kuid tänapäeval on tehnoloogiaarendus teaduspõhine kõigis sotsio-tehnilistes süsteemides.
Arengusööstude joonis
Uuri edasi
3. lähtepunkt
Esimene Suur Siire
Iga sotsio-tehniline süsteem kujunes esmalt vastusena muredele, mis rõhusid arenenud riike 18. sajandi teisel poolel: vaesus ja piisavate energiaressursside puudus. Ehkki need süsteemid tõstsid paljude elatustaset ja elukvaliteeti, hakkasid 20. sajandi jooksul järk-järgult ilmnema selle protsessi varjuküljed: süvenevad keskkonnaprobleemid ning suutmatus pakkuda kestvat lahendust ühiskondliku ebavõrdsusega seonduvatele kitsaskohtadele.
Nende ühisjoonte tõttu mõtestame üksikute süsteemide, omavahel seotud süsteemide ning tööstusliku modernsuse koosarengut kui kindla arengusuunaga protsessi – Esimest Suurt Siiret.
4. lähtepunkt
Teine Suur Siire
Arvestades tänapäevaste sotsio-tehniliste süsteemide energia- ja materjalitarvet ning keskkonnamõju on selge, et Esimese Suure Siirde tekitatud väljakutseid ei saa lahendada pelgalt olemasolevaid süsteeme timmides. Vajame muutust, mis on ulatuselt ning sügavuselt Esimese Suure Siirdega võrreldav – vajame Teist Suurt Siiret.
See tähendab ühel ajal nii mitmemõõtmelist kui mitmetasandilist lähenemist. Ühest küljest on tarvis toetada uute tehnoloogiate, ärimudelite, seaduste, argielu praktikate ning kultuuriliste innovatsioonide ühendamist maailmas uudsel viisil. Teisalt tuleb toetada samaaegselt nii uusi nišilahendusi, siirdeid üksikutes süsteemides, uut rohetehnoloogiatele keskenduvat arengusööstu kui ka tööstusliku modernsuse enese uuendamist.
