72 sekkumist liikuvussüsteemi siirde kiirendamiseks
Korraldasime aasta 2022 kevadel Delphi küsitluse, mille eesmärk oli selgitada välja Eesti jaoks sobivad liikuvuse tuleviku arengusuunad. Milline liikuvussüsteem võimaldab keskkonnal püsida, inimestel liigelda ning majandusel areneda? Otsisime maailma praktikast mitmekesiseid, osalt vastuolulisi lahendusi kestliku liikuvuse edendamiseks. Leitud võimalusi nimetame sekkumisteks.
Delphi meetod on levinud tööriist ekspertide hinnangute, arvamuste ja eelistuste kohta informatsiooni kogumiseks. Meetodit kasutatakse tihti meditsiini ja tehnoloogia valdkonnas, enamasti tulevikutrendide kaardistamiseks. Tüüpilise Delphi uuringu eesmärk on leida tulevikuvisioon, mille osas eksperdid on üksmeelel, näiteks võib Delphi meetodi abil selgeks teha, milline turule tulnud uutest elektriautodest saab kõige populaarsemaks.
Meie fookus oli aga märksa laiem, kui tavapärane Delphi uuring: soovisime lisaks tehnoloogilistele innovatsioonidele hinnata ka majanduslike, poliitiliste, igapäevaelu- ja tarbimisega seotud uuenduste sobivust ja teostatavust Eesti oludes. Meie eesmärk oli tuvastada erinevate ekspertide (tõenäoliselt) erinevad nägemused sellest, mis tulevikus võimalik on.
Küsimustik ja eksperdid
Eesmärgi saavutamiseks küsisime esmalt vastajailt, kas nad peavad sekkumist Eesti jaoks sobivaks. Seejärel uurisime, kas eksperdid peavad sekkumist teostatavaks lähema 5a jooksul, kuni 10a jooksul või 20a jooksul. Avatud vastuste lahtreisse kirjutasid vastajad oma kommentaare või täiendusi.
Küsimustiku lõpus kuvasime ekspertidele teiste vastuste koondtulemused. Seejärel said nad soovi korral enda hinnanguid muuta või kommenteerida. See võimalus oli avatud küsimustiku sulgumiseni.
Ankeedi kutse läks välja kokku 503 inimesele. Täiesti lõpuni vastatud küsimustikke saime tagasi 142, kuid ankeedi esimeses osas on kasutatavaid vastuseid ca 160 inimeselt (sh need, kes täitmise hiljem pooleli jätsid).
Kutsesaajate nimekirja kokku panemisel lähtusime osaliselt kvoot- ja osaliselt sihipärase valimi koostamise põhimõtetest: valisime ametikohtade, teadaoleva ekspertiisi ja meediasõnavõttude põhjal välja asjatundjad teaduse ja tehnoloogia, majanduse, poliitika, igapäevaelu ja kultuuri valdkondadest. Lisaks kasutasime ära enda võrgustikku ja palusime valdkondade ekspertidel enda kontakte valimisse nimetada. Hoidsime tasakaalu kõigi valdkonna esindajate osakaalude kui ka soolise jaotuse lõikes, et tagada võimalikult erinäoline ja kõiki hõlmav valim (joonisel).
Ankeedi kutse läks välja kokku 503 inimesele. Täiesti lõpuni vastatud küsimustikke saime tagasi 142, kuid ankeedi esimeses osas on kasutatavaid vastuseid ca 160 inimeselt (sh need, kes täitmise hiljem pooleli jätsid).
Kutsesaajate nimekirja kokku panemisel lähtusime osaliselt kvoot- ja osaliselt sihipärase valimi koostamise põhimõtetest: valisime ametikohtade, teadaoleva ekspertiisi ja meediasõnavõttude põhjal välja asjatundjad teaduse ja tehnoloogia, majanduse, poliitika, igapäevaelu ja kultuuri valdkondadest. Lisaks kasutasime ära enda võrgustikku ja palusime valdkondade ekspertidel enda kontakte valimisse nimetada. Hoidsime tasakaalu kõigi valdkonna esindajate osakaalude kui ka soolise jaotuse lõikes, et tagada võimalikult erinäoline ja kõiki hõlmav valim (joonisel).
Sekkumiste disain
Lähtusime sekkumiste valikul meie oma uurimisrühma liikmete kirjeldatud sekkumispunktide raamistikust (joonisel), mille juhtmõte on lihtne: siirete hõlbustamiseks on tarvis ergutada erinevaid uuendusi; nõrgestada valitsevat süsteemi; koordineerida mitme süsteemi (nt liikuvus ja energeetika või ka liikuvus ja IKT) koostoimet ning kujundada samal ajal ka keskse süsteemi (siin uuringus liikuvussüsteem) väliskeskkonnas toimuvaid muutusi. Ehk teisisõnu: ainuüksi uute lahenduste toetamisest ei piisa ja maailma ühe süsteemi kaupa päästa ei saa.
Kuuele sekkumispunktile lisaks disainisime küsimustikku ka liikuvussüsteemi komponendid nii nagu kaasaegses kestliku siirde teaduskirjanduses seda mõistetakse: teadus ja tehnoloogia (nt elektriauto kui artefakt, energiasalvestusega seotud T&A); regulatsioonid ja poliitika (nt fossiilsetel kütustel põhinevate sõidukite keelamine või tasuta ühistransport); turg ja ärimudelid (nt jagamisteenused); kultuurinormid ja sümbolid (nt rattakultuuri populariseerimine või “auto kui staatusemärk” minetamine) ning argielu harjumused (nt kaugtöö või nn 15 minuti linn).
Nii sekkumispunktide raamistiku kui süsteemi komponentide poolt kirjeldatud ala katmiseks kasutasime nii kirjanduse analüüsi, eksperdiintervjuusid kui ka uurimisrühma töötube.
Ekspertide hinnang
Kokku saime 72 sotsiaalset, tehnoloogilist, poliitilist, majanduslikku, argielulist, süsteemideülest ja laiemat konteksti puudutavat sekkumist, mis jaotasime ekspertide hinnangute põhjal viieks:
Märkused: Punktidega on vastavalt märgitud iga sekkumise netotoetus (sekkumise pooldajate osakaal, millest on lahutatud vastaste osakaal). Oranžiga on märgitud piiravad sekkumised (nt autode keelamine), helesinisega nö jutlused (nt teadlikkuse tõstmine) ja tumesinisega positiivsed/toetavad sekkumised (nt rohkem kergliiklusteid).
Ülikõrge toetus (82.58 kuni 100%): Siin on tugevas ülekaalus positiivsed/toetavad sekkumised. Põhirõhk juba olemasoleva laiendamisel. Suur osa sekkumistest tegeleb linnaruumi parendamisega, nt rattateed, põõsad ja puud tänavatele, ühistranspordi eelistamine, tervislike liikuvusvõimaluste kättesaadavus. Lisaks veel selle, mis juba olemas tõhustamine, nt puhtamad kütused, kergemad autod, transpordivoogude optimeerimine, multimodaalne transport. Ka vesinikku puudutav oli ekspertide seas populaarne. Ülikõrge toetusega sekkumisi on kokku 18.
Kõrge toetus (65.04 kuni 77.52%): Endiselt on toetavad meetmed tugevas ülekaalus. Linnaplaneerimise edendamine paistab silma ka siin grupis, nt 15-minuti linn ja liikuvusvaesuse parem hindamine. Siia liigituvad ka mõnevõrra nõudlikumad tehnoloogilisemad lahendused, nt vastupidavad ja pidevalt täiustatavad autod, V2G, robotkullerid. Veel toetused teatud transpordiliikide soosimiseks ja teiste vähendamiseks, nt keskkonnasõbralikum ühistransport, fossiilsetel kütustel põhineva transpordi vähendamine. Lisaks ka laiemad meetmed nagu EU kui eetiline turg ja divestment. Kõrge toetusega sekkumisi on kokku 17.
Valdavalt pooldav (39.85 kuni 60%): PSiin grupis on piiravad sekkumised esmakordselt ülekaalus. Jällegi linnaplaneerimine, kuid ulatuslikum: autovabad linnaosad ja parkimisvõimaluste minimeerimine. Samuti auto rolli ümbermõtestamine, nt isesõitvad autod, ummikumaksud, fossiilsetel kütustel põhinevate autode kasutuse piiramine, vanade autoosade täielik taaskasutus. Ka mõned laiemad meetmed on esindatud: keskkonnakulude kombineeritud maksustamine ja Eesti kui rahvusvaheline rohetiiger. Sekkumisi on grupis kokku 15.
Vastuoluline (6.73% kuni 32.63%): Piiravad sekkumised ka siin grupis ülekaalus. Vastuolulised on sekkumised, mis seavad selgeid piiranguid valitsevale liikuvussüsteemile: suurte taristuprojektide ümberkujundamine, 30 km/h kiirusepiirang ja kesklinnast läbisõidu keelustamine. Samuti radikaalsemad liikuvusnišid, nt transpordivahendite eluringipõhine kasutamine ja “aeglane elu”. Lisaks veel suured regulatiivsed sekkumised: liikuvuskrediit, ettevõtete kohustus süsiniku ladestamise eest maksta, roheraha, ETS-i karmistamine ja laiendamine. Sekkumisi on siingi grupis kokku 15.
Selgelt vastu (-4,63 kuni -49,62%): Ka selles grupis on piiravaid meetmeid veidi enam, ent enam eristab sekkumiste radikaalsus, nt loodusele juriidilised õigused, IT kasutamine liikuvuse vähendamiseks, tarbimiskoridorid, teedest mittesõltuvate liiklusvahendite arendamine, hyperloop, ja kodanike protestiaktsioonid. Erandina hakkab silma tasuta ühistransport maapiirkondade elanikele. Selgelt vastu olid eksperdid kokku 7 sekkumisele.
Märkused: Punktidega on vastavalt märgitud iga sekkumise netotoetus (sekkumise pooldajate osakaal, millest on lahutatud vastaste osakaal). Oranžiga on märgitud piiravad sekkumised (nt autode keelamine), helesinisega nö jutlused (nt teadlikkuse tõstmine) ja tumesinisega positiivsed/toetavad sekkumised (nt rohkem kergliiklusteid).
Ülikõrge toetus (82.58 kuni 100%): Siin on tugevas ülekaalus positiivsed/toetavad sekkumised. Põhirõhk juba olemasoleva laiendamisel. Suur osa sekkumistest tegeleb linnaruumi parendamisega, nt rattateed, põõsad ja puud tänavatele, ühistranspordi eelistamine, tervislike liikuvusvõimaluste kättesaadavus. Lisaks veel selle, mis juba olemas tõhustamine, nt puhtamad kütused, kergemad autod, transpordivoogude optimeerimine, multimodaalne transport. Ka vesinikku puudutav oli ekspertide seas populaarne. Ülikõrge toetusega sekkumisi on kokku 18.
Kõrge toetus (65.04 kuni 77.52%): Endiselt on toetavad meetmed tugevas ülekaalus. Linnaplaneerimise edendamine paistab silma ka siin grupis, nt 15-minuti linn ja liikuvusvaesuse parem hindamine. Siia liigituvad ka mõnevõrra nõudlikumad tehnoloogilisemad lahendused, nt vastupidavad ja pidevalt täiustatavad autod, V2G, robotkullerid. Veel toetused teatud transpordiliikide soosimiseks ja teiste vähendamiseks, nt keskkonnasõbralikum ühistransport, fossiilsetel kütustel põhineva transpordi vähendamine. Lisaks ka laiemad meetmed nagu EU kui eetiline turg ja divestment. Kõrge toetusega sekkumisi on kokku 17.
Valdavalt pooldav (39.85 kuni 60%): PSiin grupis on piiravad sekkumised esmakordselt ülekaalus. Jällegi linnaplaneerimine, kuid ulatuslikum: autovabad linnaosad ja parkimisvõimaluste minimeerimine. Samuti auto rolli ümbermõtestamine, nt isesõitvad autod, ummikumaksud, fossiilsetel kütustel põhinevate autode kasutuse piiramine, vanade autoosade täielik taaskasutus. Ka mõned laiemad meetmed on esindatud: keskkonnakulude kombineeritud maksustamine ja Eesti kui rahvusvaheline rohetiiger. Sekkumisi on grupis kokku 15.
Vastuoluline (6.73% kuni 32.63%): Piiravad sekkumised ka siin grupis ülekaalus. Vastuolulised on sekkumised, mis seavad selgeid piiranguid valitsevale liikuvussüsteemile: suurte taristuprojektide ümberkujundamine, 30 km/h kiirusepiirang ja kesklinnast läbisõidu keelustamine. Samuti radikaalsemad liikuvusnišid, nt transpordivahendite eluringipõhine kasutamine ja “aeglane elu”. Lisaks veel suured regulatiivsed sekkumised: liikuvuskrediit, ettevõtete kohustus süsiniku ladestamise eest maksta, roheraha, ETS-i karmistamine ja laiendamine. Sekkumisi on siingi grupis kokku 15.
Selgelt vastu (-4,63 kuni -49,62%): Ka selles grupis on piiravaid meetmeid veidi enam, ent enam eristab sekkumiste radikaalsus, nt loodusele juriidilised õigused, IT kasutamine liikuvuse vähendamiseks, tarbimiskoridorid, teedest mittesõltuvate liiklusvahendite arendamine, hyperloop, ja kodanike protestiaktsioonid. Erandina hakkab silma tasuta ühistransport maapiirkondade elanikele. Selgelt vastu olid eksperdid kokku 7 sekkumisele.
Rattateedest tarbimiskoridorideni: 72 sekkumist
Järgmisena esitame kõik 72 sekkumist gruppide kaupa. Lisaks oleme igas grupis eristanud, millist süsteemi osa sekkumised mõjutavad.
Enamus sekkumistest (54 sekkumist) hindasid eksperdid rakendatavaks lähema 5 aasta jooksul. Tärniga (*) on märgitud sekkumised, mille puhul ekspertide hinnangu mediaan nende rakendatavuse osas langes 5-10 aasta peale (kokku 15 sekkumist). Kahe tärniga (**) märgitud sekkumised langes mediaan teostatavuse osas 10-20 aasta peale (3 sekkumist).
Sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused
- Terviklike, ohutute ja mugavate rattateede võrgustike rajamine linnadesse
- Jagatud kergsõidukite (renditavad jalgrattad, elektritõukerattad jmt) laialdane kasutuselevõtt
- Tänavatele puude või põõsaste vööndi kujundamine/istutamine tervisliku liikuvuse soodustamiseks
- Väiksemate ja kergemate ning seega vähem saastavate autode laialdane kasutuselevõtt
- Rohelisel energial (nt rohelisel vesinikul) töötavate mootorsõidukite laialdane kasutuselevõtt*
- Linnaosade planeerimine selliselt, et vähemalt 3ha roheala jääks inimese kodust maksimaalselt 400m kaugusele, võimaldamaks tervislikumat liikumist ning ligipääsetavaid lõõgastus- ja suhtlusvõimalusi*
- Nõudluspõhise ühistranspordi mudeli arendamine maapiirkondades, vähendamaks individuaalse transpordi kasutamist
- Riik on kestlike liikuvuspraktikate eeskuju (nt asutused vähendavad autoparke minnes üle liikuvus-kui-teenus hangetele)
- Vesiniku käitlemist ning hoiustamist puudutava seadusandluse ja tehnoloogiliste standardite väljatöötamine.
- Vesinikutanklate planeerimine ja ehitamise toetamine*
Majandus ja ettevõtlus
- Kütuse säästmise või puhtamate kütuste (nt elekter, biogaas, vesinik) aktiivsem kasutuselevõtt ettevõtete poolt
- Ühtse multimodaalse liikuvusteenuse arendamine suuremates linnades (digitaalne platvorm reiside planeerimiseks, ühtne piletisüsteem ning ühendatud ühistranspordi, nõudepõhise transpordi, kergsõidukite rendi jm teenused)
- Erinevate transpordiviiside, -voogude ja -teenuste (vahendite, marsruutide, ladude) reaalajas optimeerimine IT-lahenduste abil
- Transpordiga seotud ressursside efektiivsem kasutamine (jagamisteenused – autod, jalgrattad, liftid jm – inimeste veoks ning rongid, konteinerid jm kaupade veoks)
- Rattakultuuri ürituste toetamine ja levitamine üle Eesti (nt Tour d’ÖÖ ja taristu arendamist nõudvad kampaaniad, liikumised)
Teised süsteemid
- Liikuvus-, linna- ja regionaalplaneerimisel lähtumine põhimõttest, et turvalised ja tervislikud liikuvusvõimalused oleksid kättesaadavad erinevate võimete ja vajadustega inimestele (sh lapsed, füüsilised ja vaimsed erivajadused)
- Säästliku transpordi-, energia- ja sidesüsteemi kooskujundamise põhimõtte kasutuselevõtt KOVide üldplaneeringus
- Ühistranspordi, jalgsi ja rattaga liikumise eelistamine linnaplaneeringus
- Uusarenduste elamute, teenuste ja töökohtade planeerimine ühistranspordivõimaluste ümber, kesklinna ja magalarajoonide parem lõimimine
Sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused
- Robotkullerite ja kullerdroonide laialdane kasutuselevõtt linnasiseses pakiveos
- Inimbussid – sama piirkonna laste koos kooli jalutamine, rattaga sõitmine täiskasvanud saatjaga, et tekitada liikumisharjumust ja tagada turvalist kooliteed
- Transpordi ja elektrivõrgu ühendamine: elektrisõidukite akudes salvestatud energia suunatakse tagasi elektrivõrku (mh võrgu stabiliseerimiseks)*
- Keskkonnasõbralikuma transpordi (ühistransport, jalgratas ja jalgsi liikumine) kasutamise toetused (nt “rohelise kaardi” registreerimisjaamad jalgrattaparklates ja parkides, mis annavad tipptundidel auto asemel alternatiivide kasutamise eest parkimistasude või teemaksude krediiti)
- Toetused fossiilsetel kütustel põhinevate transpordivahendite asendamiseks (nt elektri- ja vesinikautode ning kergelektrisõidukite soetamise toetused)
- Logistikas, laevanduses ja lennunduses CO2 emissioonide vähendamise toetused (nt. üleminek elektritranspordile, vesinikutehnoloogiale, biokütuste kasutuselevõtt)*
Majandus ja ettevõtlus
- Võrgustikupõhise või ka viimase miili logistika kasutamine (nt platvormi lahendused, rahva (crowdsourcing) kasutamine transpordi pakkujana)
- Uut tüüpi autokasutuse soodustamine, mis põhineb vastupidavatel ja pidevalt täiustatavatel autodel ning taaskasutusel ja rendipõhisusel
- Linnade argielu ja teenuste ümberkujundamine selliselt, et kõik eluks vajalik on kättesaadav 15 min kaugusel, kas jalgsi, rattaga või ühistranspordiga*
Teised süsteemid
- Koolivõrgu ja muude eluliste teenuste hoidmine tarbijaskonnale lähedal hajaasustuses, et piirata vajadust pendelrändeks
- Liikuvusvaesuse komplekssem hindamine ja arvestamine õiglasemate liikuvuse (toetus)meetmete planeerimisel (sh liikuvusvõimalustele ligipääsetavus, transpordikulu osakaal leibkonna eelarves, turvalisus, töö ja teenuste kättesaadavus, ajakulu)
- Toetused kohaliku ressursi väärindamise ja kohaliku tootmise soodustamiseks, et vähendada tarnekilomeetreid
- Raudtee ja laevatranspordi arendamine transiidi üleviimiseks vähemsaastavatele transpordiviisidele*
Laiem kontekst
- Transpordivajaduse, ligipääsetavuse ja kvaliteedi määratlemine üleriigiliselt (nt ühistranspordi soodustamiseks maksimaalsed lubatud ooteajad, “mobiilsus kui teenus” jms lahenduste toel)
- Hea tava juurutamine liikuvusinvesteeringute suunamiseks säästvusele avalikus ja erasektoris (nt pensionifondide investeeringute kaudu ei toetata fossiilkütustel põhineva transpordisüsteemi kasvu)
- Avalikud pöördumised ja/või poliitilised kokkulepped ELi liikmesriikide või nt linnade vahel eesmärgiga tagada, et üks riik/kogukond ei täidaks oma rohepöörde eesmärke teise keskkonna ja heaolu arvelt (nt söödavast biomassist tehtud biokütuste ekspordi piirangud)
- Eetilise tarneturu õigusnõuete kehtestamine Euroopa Liidus sihiga avaldada survet tootjatele nii ELi sees kui ka sealt väljaspool (nt nõue tagada kestlik ja jälgitav tarneahel ressursside hankimisest kuni jäätmete ladustamiseni)*
Sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused
- Jalg- ja rattateede hoolduse (mh lumekoristuse) prioritiseerimine sõiduteede ees
- Biokütuste, vedeldatud maagaasi, ammoniaagi või teiste taoliste nafta alternatiivide kasutuselevõtt peamise sõidukikütusena
- Kaubatranspordi vajaduse oluline vähendamine läbi tootmise detsentraliseerimise 3D-printerite abil*
- Isesõitvate mootorsõidukite laialdane kasutuselevõtt*
- Autokeskset liikuvust ja ruumikasutust vähendavad maksud ja tasud (ummikumaksude ja teekasutusmaksude kasutuselevõtt; parkimistasude laiendamine)
- Fossiilsetel kütustel põhinevate sõidukite kasutamist piiravad regulatsioonid (nt kõrgemad maksumäärad fossiilsetele kütustele ja neid kütuseid kasutavate sõidukite soetamisele; nende kasutamist piiravad liiklusreeglid)
Majandus ja ettevõtlus
- Teenuste efektiivsemaks muutmine sensoritega reaalajas jälgimise abil (nt sõidustiilid, vähim süsinikuemissioon jm)
- Autovabade linnaosade arendamine kinnisvaraarendajate poolt*
- Liikuvusõiguslaste kodanikuliikumise algatamine, kes teadvustaks eri ühiskonnagruppidele (eakad, liikumispuudega, hajaasustusega piirkondade elanikud jt) kättesaadava liikuvuse ja transpordi temaatikat
- Kaugtöötajate kolimine maale ja väikelinnadesse
- Tähenduse ümberkujundamine hariduse, meedia jms kaudu: auto ei ole eraomand ja staatuse sümbol, vaid jagatud liikumisvahend; liikuvus on teenus
- Vanade autoosade täielik taaskasutus uuemate autode remondiks
Teised süsteemid
- Autovabade linnaosade ja tänavate planeerimine autotransporti piiravate regulatsioonide ning kergliikluse taristu eelisarendamise
Laiem kontekst
- Keskkonnakulude kombineeritud maksustamine, et vältida keskkonnakoormuse nihkumist ühest valdkonnast teise (nt diferentseeritud CO2-maksud või käibemaksumäärad; CO2 heite kaubanduse võimaluste mitmekesistamine; keskkonnasäästlikumate toodete tarbimise subsideerimine)
- Eesti kui rohetiiger: riik võtab endale aktiivse rahvusvahelise rolli säästva liikuvuse eesmärkide seadja ja õigusraamistiku eestvedajana (nt nõudluspõhise ühistranspordi mudeli eestvedamine EL-is; sõiduautode energiamärgistuse süsteemi kasutuselevõtu eestvedamine)
Sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused
- Madala transpordiheitmega piirkondade kehtestamine omavalitsustes (piirkonda pääsevad vaid Euro 5 ja 6 heitmestandardile vastavad autod)
- Kodanikupalga põhimõttel toimiva liikuvuskrediidi rakendamine
- Parkimisvõimaluste minimeerimine ja kesklinnast läbisõidu (v.a. erandid nagu hädaabi ja ettevõtete kaupadega varustamine) keelamine
- Suurte juba alustatud autotranspordile suunatud taristuprojektide (4-realised maanteed, mitmetasandilised ristmikud) lõpetamine või ümberdisainimine näiteks ühistransporti või kergliiklust eelistavaks
- Kasutusel olevate transpordivahendite eluringipõhise kasutamise tagamine (sh olemasolevate vahendite mugavuse ja keskkonnasõbralikkuse parandamine – nt bensiiniautodele gaasiseadmete lisamise toetused)
- Riiklikud toetused kriitilise tähtsusega fossiilsetel kütustel põhinevatele sektoritele (maapiirkondade eratransport, logistika, laevandus) korvamaks EL regulatsioonide mõjusid (nt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemise süsteemi ETS/HKS laiendamine)
- Fossiilsetel kütustel põhinevate autode ja ühistranspordivahendite kasutamise keelamine ettevaatavalt (aastal 20XX)**
- Kodanikeliikumised “aeglase elu” propageerimiseks (vähem ja aeglasem reisimine, aeglasema elutempo väärtustamine)
- Kaugtöö ja kaugõppe saamine normaalsuseks tööandjate ja õppeasutuste eestvedamisel: linnadevaheline sõitmine Eesti piires ja rahvusvaheline töö- ja õppereisimine muutub haruldaseks erandiks
Teised süsteemid
- Kullerteenuste ökoloogilise jalajälje piiramine: 2 km raadiuses liiklemine ainult jalgsi või rattaga
- Transpordi õhusaaste ja müra vähendamine heitmepiirangute karmistamistamisega ning kiiruspiirangu toomisega 25-30 km/h peale
- Tasuta ühis- ja nõudetransport tagamaks madalama sissetulekuga inimeste ligipääsu teenustele (haridus, meditsiiniabi), töö- jt ühiskonnaelus osalemise võimalustele
Laiem kontekst
- Erinevate keskkonnasõbralike tegevuste (nt puu istutamine, prügi korjamine, sisepõlemismootoriga autost loobumine ja nt jala tööle minek) eest teenitav “roheraha”, mis on mõeldud vaid ökotoodete ja -teenuste turul kasutamiseks
- Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemise süsteemi (ETS/HKS) karmistamine ja laiendamine (karmimad reeglid õhutranspordile; maanteetranspordi ja laevanduse lisamine heitmekaubandusse)*
- Süsinikuladestamise kohustus (carbon takeback obligation): transpordiettevõtted kohustuvad süsiniku ladestamise eest maksma ning hind tõuseb ajas järk-järgult vastavalt CCS-i tehnoloogia arenguga (nt 1% hetkel, 10% aastal 2030, 100% aastal 2050)*
Sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused
- Virtuaal- ja liitreaalsuse rakendamine selliselt, et suur osa füüsilisest liikumisest muutub tarbetuks
- Roomikute, hõljukite, õhulaevade ja teiste teedest mittesõltuvate sõidukite arendamine ja kasutuselevõtt, et vähendada taristukulutusi maapiirkondades**
- Uudse ülikiire maismaatranspordi (näiteks hyperloop või magnetrongid) ühenduse loomine suuremate linnade vahele**
- Tasuta ühistransport maapiirkondade elanikele, vähendamaks individuaalse transpordi kasutamist
- Kodanikuaktivism ja protestiaktsioonid (nt teede blokeerimised protestiks fossiilseid kütuseid kasutavate autode vastu, fossiilseid kütuseid toetavate transpordisüsteemi arenduste vastu kohtusse pöördumine)
Laiem kontekst
- Transpordisüsteemist mõjutatud looduskeskkonna osadele (nt teatud jõed, järved, mered, metsad) juriidilise isiku õiguste andmine, mis võimaldab kodanikel pöörduda loodusobjekti kestlikkuse nimel kohtusse*
- Nn tarbimiskoridoride kehtestamine: lähtudes ühiskondlikult kokku lepitud piisavusmääradest kohustub riik tagama võimalikult paljudele kodanikele minimaalse elatustaseme määrates samas kindlaks tarbimislae (nt energiale, transpordile, elamispinnale)*