loader image

Projekti kajastus

Tänapäeva tööstusühiskond seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega: ökoloogiline kriis ja sotsiaalsete probleemide kuhjumine, samas süvenev globaalne ebavõrdsus. Eelöeldu on muutunud väsitavaks klišeeks, kuid selle kordamine on paraku möödapääsmatu. Heites kõrvale lihtsustatud arusaamad, et uus tehnoloogia lahendab kõik probleemid või et tarbijate teadlikkuse tõus toob rohelise käitumise, on paslik vaadata maailma n-ö süsteemide keskselt. Loe edasi…

Kas me reisime kahekümne aasta pärast isesõitvates autodes, futuristlikus ühistranspordis või hobuvankrites? Kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad ühiskonna arengut ja vastupidi? Kas rohepöörde tegemiseks on vaja lihtsalt piisavalt tublisid insenere? Kuula podcasti…

Tavatarbija jaoks liigub rohepööre siis, kui on olemas sobivad tooted, teenused ja taristu. Üksnes kõrgem teadlikkus ei murra praeguseid rutiine. Pigem tasub mõelda “ihulähedasemast” kasust: parem tervis, vaba aeg ning rahasääst, kirjutab Margit Keller.

Rohepööret ei saa ühest kabiinist vääramatult juhtida. Kui aga paljud tegutsejad seda üheskoos ja enam-vähem samas suunas tüürivad, on edulootust. See eeldab suurt pilti, eri süsteemide – olgu see energeetika või haridus – muutuste koordineerimist ja katsetamisjulgust. Loe edasi…

TÜ suurte siirete uurimisrühm võttis vaatluse alla tänapäeva tööstusühiskondade alususkumused, -normid ja käitumisviisid ehk teisisõnu viimase 120 aasta tööstusliku modernsuse.1 Tegime kindlaks kaks peamist probleemi, mis toidavad keskkonnakriisi.

Esiteks keskenduvad tööstusühiskonnad liialt seniste toimimismustrite säilitamisele, jättes oma vajaduste rahuldamisel keskkonnaküsimused tagaplaanile. Teisalt oodatakse mistahes probleemidele kohati suisa naiivselt kiiret lahendust tehnoloogia ja teaduse arengust. Loe edasi…

Üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ei piisa säästvate tehnoloogiate arendamisest ja rakendamisest. Vaja on ka olemasolevat süsteemi nõrgestada. Loe edasi…

Tihtilugu räägitakse üksikutest tehnoloogiatest kui hõbekuulist kliimakriisi lahendamiseks – olgu selleks süsiniku püüdmine ja ladestamine, tuumaenergia, elektriautod või midagi muud. Innovatsioon ei tohiks keskenduda ühele tehnoloogiale, vaid süsteemi kui terviku muutmisele, rõhutab Sussexi ülikooli teadur ja Tartu ülikooli kaasprofessor, siirdeuurija Laur Kanger. Arutasime, mida see täpsemalt tähendab ja kuidas saab olemasolevat süsteemi kuuest eri punktist kangutades energiapööret kiirendada. Loe edasi…

Selle aasta lõpuks valmivad õiglase ülemineku teekaardid: äriplaan, süsinikuplaan, roheplaan ja haridusplaan. On tunda nende omavahelist võistlust, ka osalt välistamist, kuigi peaksid töötama positiivses koosmõjus. Rohelised ei eita äri vajalikkust ega töösturid puhast keskkonda. Ennaktempos valmiva arenguvisiooni tegelik higi, pisarad ja rõõm rulluvad lahti järgmise otsustava kümne aasta jooksul. Küll aga pannakse selles arutelus esmased rahalipikud külge vajadustele. Loe edasi…

Kriisinormaalsuses tunnetatakse n-ö süsteemide sanitaarmiinimumi, ilma milleta ühiskond ei toimi. Kui see vundament ei ole ohus, siis saame hakkama. Loe edasi…

Kui lugeda tööstusühiskonna ajalugu, torkab silma, et nii mitmedki ideed ja ühiskondlikud reeglid – näiteks valgustusajastuga seonduv mõtlemiskultuur või ettevõtlust soodustavad seadused – olid Suurbritannias olemas ammu enne kivisöe ja aurujõu laiemat rakendamist. Midagi seesugust võib üleilmsel tasandil olla toimumas praegugi. 19. sajandil oli loodus avalikus retoorikas tülikas takistus, kuid viimase 50 aasta jooksul nähakse seda üha enam väärtusena iseendas. 1960. aastatel oli keskkond üksikute kodanikuühenduste mure, praeguseks on roheteema esindatud pea kõigi erakondade valimisplatvormides. Loe edasi…

Üleilmne kliimanädal on alanud. Äsja lõppenud ÜRO tippkohtumise veebisaidil torkab silma edusammude mõõtja, mis loeb üles saavutusi mitmesugustes sektorites: energia, äri, linnad, rahandus, transport. Oktoobri alguses Pariisis toimuv innovatsiooni ja iduettevõtete konverents on pealkirjastatud «Energiasiirde inimlikustamine». Nädala eest arutati valitsuse tasemel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse raportit, mis ütleb, et kliimaneutraalsuse suunas liikumine aastaks 2050 on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning rahaliselt tasuv, kui hakata kiiresti ja radikaalselt pihta. Loe edasi…

Innovatsioon seondub Eesti avalikus arutelus valdavalt majanduskasvuga. Paraku vaatab see suuresti mööda tööstusühiskonna tekitatud keskkonnakahjudest. Meil on tarvis uue põlvkonna innovatsioonipoliitikat, mis suudaks vastata nüüdisaja suurtele väljakutsetele. Loe edasi…

Projektist

Uurime Suuri Siirdeid neljas osas.